III PÄEV - 17. OKTOOBER 2010 - PÜHAPÄEV

7:00 läks uni pealt ära ja unelesin nii sama voodis. Üles ka ei tahtnud veel tõusta, sest tegelikult oli jäänud veel terve tund magamiseks.

8:00 äratas siis kell. Ajasin riided selga ja läksin koridorile ustele koputama. Agaramad olid juba üleval ja ka riides. Mõned ärkasid koputuse peale kohe, aga oli ka neid, kelle ukse taga pidin oma sõrmenukid valusaks koputama. Lõpuks said kõik siiski üles. Olime õhtul kokku leppinud, et nii kui ärkavad, siis pakivad oma asjad kokku ja teevad toad korda, sest kui söömast tuleme, siis enam selleks aega pole, vaid siis tõttame kohe bussi. Hakkaski kibekiire toimetamine. Osad tüdrukud olid juba ammu enne seda aega valmis, kui sööma minema pidime. Nii nad siis veetsid ega teisi külastades ja koridoris jalutades.

8:45 läksin esimese seltskonnaga alla. Triin, Evelin ja Anu tulid ülejäänutega järgi. Restorani uksel kirjutas onu üles toanumbrid, kes sööma tulid. Pea-aegu kohe ukse kõrvalt algas lett toitudega. Valikut oli ikka palju, alustades hommikusöögi helvestega ja lõpetades värskete soojade sarvesaiadega. Mitut sorti salateid, muna erinevat moodi tehtud, juustud, vorstid. Ei osanudki kohe mida valida. Samuti oli suur valik jookidel.

Jälgisin väheke, kuidas lapsed hakkama saavad ja siis üritasime kõigile kohad leida. Laudu ja toole oli vähe. Algul arvasime, et lauad on ainult seal ruumis, kust toitu võtta sai. Ühtegi vaba lauda seal polnud ja üritasin tüdrukuid paigutada üksikult laudadesse, kus oli mõni koht vaba. Siis tuli õnneks üks ettekandja ja ütles, et ka all on lauad. Lapsed läksid kohe sinna, õnneks oli seal vabu laudu piisavalt. Selleks ajaks kui meie ülejäänud seltskond sööma jõudis, oli ka juba selles esimeses saalis laudu vabanenud. Kui kõik ära paigutatud, istusin ka ise maha ja ampsasin kiiruga midagi suhu. Imehea kakao ja sarvesai.

9:30 kiirustasin juba esimestega üles tagasi, et tube üle vaadata ja võtmed enda kätte korjata. Et asi kiiremini läheks, siis andsin korralduse, et kel tuba korras ja kohvrid koos, tulevad toast välja ja seisavad oma asjadega ukse ette, siis näen, et nad on valmis tuba üle andma. Hakkasin siis järjest tube kontrollima ja tüdrukuid alla saatma, kellelt olin toa vastu võtnud. See protseduur võttis pea pool tundi aega, kuigi ainult üks tuba oli selline, kuhu pidin piigad sisse kutsuma, et nad enda järgi toa ikka korda jätaksid. Ühe telefoni leidsin telekalaualt ja üks telefoni omanik avastas veidikese aja pärast, et tal telefon kadunud. Tuli uuesti tuppa minna ja sealt otsida. Oligi, padja all :).

9:52 jõudsin viimasena bussi. Lugesin reisijad üle ja võisime sõita. Õues oli ilus päikesepaisteline ilm, mis meid väga rõõmustas, sest ees ootas jalutuskäik Riia loomaaias.

10:10 väljusime Riia looamaia ees tänaval. Lunastasime kõigile piletid ja võisime siseneda. Algatuseks rõõmustasid meid eredavärvilised kaunid flamingod. Seisid ühel jalal tiigikese ääres ja ka keset vett. Osad olid õrnalt roosad, teised tumedamad, osad täitsa oranžid. Olen neid kunagi varem vaid Frankfurdi loomaais näinud.

Uurisime väheke loomaia plaani, panime triibu maha, millist rada pidi käia, et midagi nägemata ei jääks ja asusime teele. Põnevaid loomi, mida Tallinna loomaais ei näe, oli üsna mitu. Kõige esimesena nägime tapiiri, väga nunnu pika lontis ninaga loom. Lahedad olid mini-metssead ja eriti nende tillukesed põrsad. Korraga jalutasid kaks väikest kodukitse vabalt ringi. Lapsed ründasid kohe pai tegema, aga lapsi oli nii palju ja kitsekesed väheke pelgasi. Vabalt jalutasid ringi ka paabulinnud. Nägime ka paari sellist, kellel saba uhkelt laiali. On nad siis ikka ilusad küll.

Kõige tähtsam oli aga näha kaelkirjakuid, kes meie rõõmuks oma klaasist loožis ringi jalutasid. Neid oli neli. Küll nad on ikka suured ja uhked. Uudistasime neid läbi klaasi ikka üsna mitu head minutit.

Enne kui edasi tuiskasime, tegime ühe väikese fotosessiooni järve kaldal, kus üksik kalamees paadist õnge leotas. Korjasime pildile kokku kogu meie suure reisiseltskonna.

Nüüd läksime otsima karusid, aga enne neid nägime veel kängurusid ja kotkaid. Üks karudest jahutas ennast parasjagu vees ja jalutas kahel jala mööda veega täidetud kraavi edasi tagasi, nii et ainult pea välja ulatus. Seda oli nii lahe vaadata. Pärast kui ta otsustas sealt välja ronida, raputas oma suurt karva ja jalutas kuival maal edasi. Teine karu istus tuimalt kännu najal ja lihtsalt vahtis meid. Jääkaru ei viitsinud üldse end liigutada, vaid magas mõnusasti.

Nüüd seadsime sammud troopikamaja poole. See oli ilus ja huvitav. Pilti ei saanud ainult teha, kuna kõik ekraanid tõmbusid niiskusest uduseks. Rohelust oli palju, mille all uniselt uimerdas krokodill. Tiigikestes ujusid värvikirevad kalad. Väikestes akvaariumites hüppasid ringi neoonvärviliste triipudega vahvad konnad. Need nägid küll välja justkui mänguasjad või kummikommid.

Järgnevates akvaariumites võis näha hulgaliset igasugu putukaid ja ussilisi. Mõned olid üsna jälgid. Suured karvased ämblikud, tarakanid ja tuhandejalgsed. Huh. Ruum ise, kus need olid, oli pime, nii et ainult need akvaariumid helendasid. Küllaltki hirmutav keskkond, aga õnneks siin ka see troopikamaja lõppes. Kahtlemata oli see huvitav. Mõned tüdrukud jooksid kohe välja popcorni ostma ja ootasid õues. Rivistasin tüdrukud üles. Peale ülelugemist selgus, et keegi pole pimedatatesse käikudesse ära eksinud ja võisime edasi minna. Nüüd siis tiiger ja lõvid. Laste jaoks oli üllatav see, et isane ja emane tiiger olid ühes puuris. Veel oli hunte väga mitmeid sorte ja siis lõpetuseks sõralised. Unustasin enne, et käisime ka lindude ja madude majas. Seal tegid nalja kaks valget aarat. Küll nad eputasid ja kädistasid pea-alaspidi rippudes. Neid oli väga lõbus jälgida.

Olime ringiga lõpukorral. Kuna taheti sisse põigata väikesesse nänniputkasse, siis tegime pisikese puhkepausi. Kes tahtsis, sai endale poekesest kommi osta. Eriti hästi läksid peale lutikujulised lutsukommid, suured. Teised istusid pingil ja puhkasid jalga. Nüüd veel viimane lõik ja olimegi väravas tagasi, kus oli kõigil kohustuslik WC-s käik.

Enne veel kui bussi läksime, kogunesime kõik värava ette ja tegime ühe uhke grupipildi mälestuseks oma külaskäigust. Oli tore loomaaed. Just paras suur, et ühe korraga läbi jalutada. Loomadele oli püütud luua looduslikke tingimusi. Kõik muidugi polnud õnnestunud, aga suurosa elas siiski looduse keskel. Oli palju toredaid ja huvitavaid loomi, keda enne pole näinud. Mulle väga meeldis see külaskäik ja ilm oli ka selleks igati sobiv. Tundus, et ka lastele see käik meeldis.

12:15 olime bussis tagasi. Koukisin alt välja kaks kasti õunte ja banaanidega. Viimased jagasin põskepistmiseks kohe kätte, et suurem nälg ära kustutada, sest nüüd asusime söögikoha otsingule. Plaan oli minna Riiast välja tee äärde jäänud Hesburgerisse. Arutasime bussijuhiga, et kus see olla võiks. Olin seda silmanud siis, kui me Riiga sõitsime. Üritasin nüüd seda seletada, Bussijuht arvas juba korra, et olime sellest mööda sõitnud, sest olime ühe lõigu teist teed pidi tulnud, kui tulles. Mul oli meeles, et see oli enne Riiga sissesõitu ja kaherealise tee ääres. Otsustasime siis, et kui ei tule seda kohta, mida ma mõtlesin, siis sööme Ainažis, kus on kindlasti Hesburger. Seni sööme õuna ka ära. Aga meie rõõmuks hakkas Hesburgeri silt paistma.

13:15 peatusime ostukeskuse parklas, kus oli ka Hesburger. Kui meie kogu oma kambaga sinna sisse vajusime, oli söögikoht kohe täis ka. Tööjaotus oli selline, et mina seisin ühe leiti ääres ja Anu teise juures. Plikad seisid sabas ja ütlesid, mis süüa tahavad. Noh, kõigest 32 lasteeinet. Varieerus ainult jook ja mänguasi. Peamiselt valiti mini Aliast. Kõik tellitud, arve makstud, hakati kibekiirelt toite valmis panema. Väheke segadust ja siblimist, aga lõpuks olid kõigil friikad, hamburger ja jook ees ning mugimine käis suure hoolega.

14:24 söögid söödud, pissil käidud, olime taas bussis, et kodu poole kimada. Kuidagi kiiresti läks. Ma olin arvestanud vähemalt pool tundi pikema ajakuluga. Tüdrukud hakkasid hoogsalt Aliast mängima. Igav nendel küll polnud. Bussis oli valitsenud siiani kogu aeg väga hea meeleolu. Ei mingit torisemist ega vingumist.

15:30 olime tagasi kodumaal. Tegime Iklas ka lühikese peatuse. Tüdrukud tormasid kohe sellesse väikesesse hirmkallise poekesse. Kaasa antud raha tuli ju ometi ära kulutada. WC ring tehti ka ära ja olime valmis uuesti sõitma hakkama. Otsisin välja oma kastist õunad ja andsin nosimiseks igaühele ühe.

Kuna nägime, et oleme oma graafikust oodatust paar tundi ees, siis oli lootust jõuda ka varasemale praamile. Pidasime bussijuhiga nõu ja otsustasime, et kui jõuame, siis läheme varasema praamiga. Ta lubas sadamasse helistada, et kas nad meid peale paneavad, kuigi meil broneering praamile 20:30. Aga kui ei jõua, siis läheme uude Rannarootsi ostukeskusesse. Tüdrukute poolt jagunes seltskond otseloomulikult kaheks. Osad tahtsid ostukeskusesse ja hilisemat praami, osad varajasemat praami. Otsustasin siiski varajasema kasuks, kui võimalik sest lastel kõigil homme koolipäev. Ütlesin ka, et kuna poereisi polnud teile reisi jooksul lubatud, siis ei jäta teid ka millestki sellisest ilma, mida lubanud olin. Ja nii läkski, et saime varajasemale praamile.

18:10 olimegi sadamas. Otsisin alumistest sfääridest välja meie õhtusöögi varud, mis praamile kaasa võtsime. Katsime seal kohe rikkaliku laua. Tegime kandikutäie võileibu. Joogiks pakkusime piima, jogurtit, vett. Magustoiduks küpsiseid. Lõpuks saime ikka päris ohtralt Anu ja Eveliniga neid võilebu teha. Isu oli lastel hea. Triin viskas terve paki piima põrandale maha. Nii siis tegelesime vahepeal põrandapesuga :). Kogu selle sekeldamisega läks sõit kiirelt. Lapsed helistasid kõik kodudesse, et teada anda varajasemast tulekust. Kolmele tüdrukule pidid vanemad vastu tulema sadamasse. Reis hakkas läbi saama. Tüdrukud hakkasid ka väsima ja muutusid juba pärsi lärmkakas, nii et nüüd tuli küll neid väheke tagasi tõmmata.

20:30 olimegi tagasi pritsumaja parklas, kust meie reis alguse oli saanud. Emad-isad juba ootsid oma silamrõõme. Jällenägemine on alati hea tunne ja toob rõõmu.